Agiilne arendusmudel

Agiilne arendusmudel on inkrementaalse ja iteratiivse arendusmudeli hübriid, kus jaotatakse projekti/toote mitmeteks väiksemateks osadeks,
nagu inkrementaalses mudelis, aga erinevus on selles, et igat osa ei arendata ainult üks kord, vaid minnakse tagasi ka, et neid täiustada.
Agiilses on tiimi ja klientide tagasiside väga tähtis, kasutatakse osade täiustamiseks. Selle nimi tuleb sellest, et see mudel on kiire,
paindlik ja kohanemisvõimeline. Agiilse fookus on inimeste peal.

1. Etapp - Nõuded:
   Esiteks vaatab tiim üle, mida klient soovib, mida ja kuidas arendada, mis puudu on ja kirjutavad listi sellest, mida toode tegema peaks (backlog)
   Kõiki nõudeid kohe ei otsustata, vaid pannakse backlogi, otsustatakse rolle.
   
   
2. Etapp - Disain:
   Plaanitakse välja just nii palju osi tootest, mida päriselt vaja, et projektiga alustada. Disaini tehakse väikestes osades enne deployment-it,
   Muudetakse, kui plaani muudetakse
   
   
3. Etapp - Implementatsioon:
   Projekti koodi kirjutamine, kirjutavad koodi sprintides, võtavad ühe kasutajaloo haaval ja arendavad seda osa. Kirjutavad koodi ainult sprintide ajal
   
   
4. Etapp - Testimine:
   Testitakse sprindi ajal, tehakse muudatusi, kui vaja. Küsitakse tagasisidet. Tehakse kvaliteedikontrolli.
   Kontrollitakse, et süsteem toimiks
   
   
5. Etapp - Deployment:
   Lõpetatud toodet lastakse tavakasutajate jaoks lõpuks välja.
   
   
6. Etapp - Hooldus:
   Isegi pärast toote lõpptulemust kiputakse toodet veel arendama ja täiustama.
   Projekti meeskond ikka kogub tagasisidet ja lisab tootele juurde, kui see mõistlik on.
   
   

Ma ei saa aru, miks enamus suuri firmasid tänapäeval ei kuula tagasisidet ja teevad oma toote nii ebamugavaks ja -sõbralikuks. Enamus, peale Valve Corporationi, muidugi 🙂